2014-mi Kalaallit Nunaanni aniatitat 520.874 tonsiupput.
Aniatitat pingaartumik kiassarnermut, assartuussinermut pilersuinermullu atasuupput. Pingaartumik aatsitassarsiornermi misissuinernut atatillugu aniatitat ukiuni kingullerni annertusisimapput, ullumikkullu aniatitat tamarmiusut tallimararterutaannik annertussuseqarlutik. Suliffissuaqarnerup nutaap Kalaallit Nunaanni CO2-mik aniatitsinerup sunniutigisinnaasaatut naatsorsuutigineqarsinnaaneranik tamanna takutitsivoq.
Uannga: Kalaallit Nunaata Naatsorsueqqissaartarfia (februar 2017)
Nukissiuutinit atuineq nuna tamakkerlugu aalajangersimasunut immikkoortiterneri malillugit suliaq:
Uannga: Kalaallit Nunaata Naatsorsueqqissaartarfia (december 2016), Kalaallit Nunaanni nukissiuutinit atuineq 2015.
Silaannakkut assartuussinermi aniatitat tassaapput angallannermi aniatitani pingaarnerit ilaat, 2011-milu angallannermi aniatitanit tamarmiusunit silaannakkut assartuussinerit 55 %-iupput. Umiarsuakkut assartuussineq tassunga sanilliullugu 23 %-iuvoq. Angerlarsimaffinnit taamatullu nukissiamik imermillu pilersuinermit aniatitat pillugit nittartakkap quppernerani Kalaallinut Pissusiviusut ataani annertunerusumik atuagaqarsinnaavutit.
Kalaallit Nunaat nunanut allanut assersuullugu
Kalaallit Nunaat inoqassusia eqqarsaatigalugu mikivoq, nunarpassuarnullu sanilliutissagutsigu aniatitsinera annikilluni. Kalaallit Nunaata aniatittagai nunanut allanut sanilliullugit qanoq innersut uani takusinnaavat:
Nuna |
Aniatitat katillugit 2013 (mio. ton CO2ækv.) |
Inuup ataatsip aniatitai 2013 (ton CO2ækv.) |
Kalaallit Nunaat |
0,6 |
10,1 |
Danmark |
38,1 |
6,8 |
Norge |
59,6 |
11,7 |
Polen |
302 |
7,9 |
Australien |
378 |
16,3 |
USA |
5.186 |
16,4 |
Kina |
10.249 |
7,6 |
Nunarsuaq |
35849 |
5,0 |
Uannga: The World Bank (februar 2017)
Annikillisitsiniarluni suliniutit
Kalaallit Nunaat assigiinngitsunik annikillisitsiniarluni suliniuteqarpoq, inuiaqatigiinni kommuninilu. Annikillisitsiniarluni suliniutit paasisaqarfiginerorusukkukkit atuarsinnaavatit uani.
#climategreenland